Tehisaru revolutsioon meenutab paljuski varasemat tööstusrevolutsiooni. Auruenergia kasutuselevõtt muutis 18. sajandil ühiskonnakorraldust radikaalselt. Tehisaru omab sarnast potentsiaali. Samas pole Tehisaru pelgalt verstapost tehnoloogia arenguteel, vaid tegu on tulevaste globaalsete geopoliitiliste ja majanduslike jõujoonte kujundajaga. Seega on USA ja Hiina võidujooksus mängus palju rohkem kui esikoht tehnoloogia arendamises. Kes võistluse võidab, võtab kõik. Ka Euroopa on otsustavalt reageerinud, et mitte rongist maha jääda.
TEHISARUTEHAS (Artificial Intelligence Factory)
Tehisarutehas ehk AI Factory on organisatsiooniline ja tehnoloogiline raamistik, mille eesmärk on võimaldada ettevõtetel või asutustel süsteemselt, skaleeritavalt ja tõhusalt arendada, juurutada ja hallata tehisintellektil põhinevaid lahendusi. Tegemist on kui tehisintellekti tootmisliiniga, kus ideest saadakse kiiresti valmis ja toimiv tehisarutoode või -teenus, mida saab reaalsetes äriprotsessides rakendada.
Tehisarutehas ühendab endas mitmeid komponente:
Andmehaldus – kvaliteetsete andmete kogumine, puhastamine, märgendamine ja haldamine, mis on tehisarumudelite koolitamise aluseks.
Mudeliarendus – tehisarumudelite loomine, testimine ja valideerimine vastavalt ärivajadustele.
Automatiseeritud töövood – tööprotsesside osaline või täielik automatiseerimine alates andmete sisestamisest kuni mudelite juurutamiseni.
Iteratiivsus ja pidev täiustamine – tehisarutehas võimaldab mudelite pidevat uuendamist ja täiustamist, kasutades uut andmestikku ja tagasisidet.
Skaleeritavus – võimalus rakendada lahendusi erinevates ärivaldkondades ja suuremahulistes keskkondades.
Koostööinfrastruktuur – tehisarutehas toob kokku erinevate rollidegaosapooled, näiteks andmeteadlased, arendajad, valdkonnaspetsialistid ja ärijuhid, et tagada terviklik ja tõhus arendusprotsess.
Tehisarutehas ei ole ainult tehniline lahendus, vaid ka juhtimismudel, missoodustab innovatsiooni, loob korduvkasutatavaid komponente ning vähendab AI lahenduste arendamise ja kasutuselevõtu aega ning kulusid.
Seda mudelit kasutavad sageli suurettevõtted ja valitsusasutused, kes soovivad oma andmepõhise otsustamise ja teenuseosutamise viia järgmisele tasemele. Edukalt toimiv tehisarutehas aitab muuta tehisintellekti eksperimenteerimisest ettevõtte või organisatsiooni igapäevaseks ja väärtust loovaks praktikaks.Suurematest ettevõtetest, mis kasutavad tehisaruvabrikuid oma igapäiste töövoogude juhtimiseks on näiteks Netflix ja Uber.
Euroopa komisjoni otsusega rajatakse 2025-2026. aastatel Euroopasse 13 tehisarutehast. Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul muudavad need Euroopa kümnendi lõpuks «Tehisaru kontinendiks». Tehisarutehased hakkavad paiknema Euroopa juhtivates teadus- ja tehnoloogiakeskustes. Mitmes neist käivituvad uhiuued maailmatasemel superarvutid. Eesti, Soome, Tšehhi, Taani, Norra ja Poola kuuluvad LUMI tehisarutehase konsortsiumisse, mille tugikeskus paikneb Soomes Kajaanis. Eesti teadlased ja ettevõtted saavad tehase teenuseid kasutada Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuuri (ETAIS) vahendusel. Eestil on tehaste töö korraldamisel ka oma roll, kuna arvutusressursside jagamiseks kasutatakse Tartu Ülikoolis arendatavat tarkvara Waldur. Esimesed tehased hakkavad tööle juba tänavu.
KÕIK VAJALIK MUDELITE TREENIMISEKS JA TESTIMISEKS
Tehisarutehased koondavad kõiki komponente, mida vajatakse suuremahuliste, usaldusväärsete ja eetiliste tehisaru mudelite arendamiseks – arvutusvõimsust, andmeid ja inimtalente. Need tehased töötavad samal põhimõttel nagu tavalised tehased. Igas tehases toimub tehisarurakenduse arendamiseks vajalike andmete ettevalmistamine, algoritmide koostamine, mudeli treenimine ja testimine. Lisaks pakutakse tehase klientidele koolitusi, tehnilist tuge ning mudeli treenimiseks ja testimiseks vajalikku arvutusvõimsust. Kogu rakenduste tootmisahel on võimalikult hästi automatiseeritud, et kiirendada toodete turule jõudmise aega ja vähendada inimlike eksimuste ohtu.
Tehaseid vajavad kõik ettevõtted ja teadlased, kes soovivad oma tehisaru lahendust industrialiseerida. Kindlasti ei piirdu tehase klientide ring vaid vestlusrobotite ja generatiivse tehisarude loojatega. Tulu võiksid saada väga erinevates valdkondades tegutsevad ettevõtted, alates robootikast ja autotööstusest kuni humanitaaraladeni. Samas on iga tehase suunitlus mõnevõrra erinev: näiteks Itaalias keskendutakse põllumajandusele ja küberjulgeolekule, aga Luksemburgis on fookuses kosmoseteadus ja rahandus.
Tehisarutehased on vajalikud Euroopa konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooni hoogustamiseks. Vähene innovatiivsus ja sellest tulenev lisandväärtuse puudumine on ka Eesti majanduse arengu tugevaim pidur. Euroopa teadlased ja tööstusinnovaatorid saavad juba praegu andmemahukate projektidega töötamisel kasutada kohalikke superarvuteid. Tehisarutehaste käivitamine muudab tehnoloogia arendamise ja kasutuselevõtu veelgi lihtsamaks. Suur arvutusvõimsus pole avatud mitte ainult suurtele tegijatele, vaid ka pisikestele ettevõtetele.
Tehaste maksumuseks on ligi 2 miljardit eurot. Pool sellest summast rahastatakse programmide «Digitaalne Euroopa» ja «Euroopa horisont» kaudu, teise poole lisavad liikmesriikide valitsused. 2 miljardit eurot näib üüratu summana, ent see tuleb jagada mitme projekti vahel.
USA JA HIINA – KES KEDA?
Jaanuaris teatas USA president Donald Trump koos OpenAI, Softbanki ja Oracle tegevjuhtidega 100 miljardi dollarilisest investeeringust Stargate’i projekti. Tegemist on ajaloo suurima tehisarutaristu projektiga. Stargate’i raames kavatsetakse USAsse ehitada umbes 20 suure võimsusega andmekeskust. Tekkiv taristu peaks võimaldama arendada Tehisaru rakendusi, mis täidaksid majanduslikult tähtsaid ülesandeid inimesest paremini ning võimaldaksid teha uusi teaduslikke avastusi. «Hiina on konkurent. Meil on hädaolukord, me peame need ehitama,» märkis Trump Stargate’i projekti tutvustades. Järgneva nelja aasta jooksul plaanitakse rahastust suurendada 500 miljardi dollarini. Sisuliselt muutis Stargate Euroopa tehisarustrateegia hetkega naeruväärseks.
Samas tekib küsimus, kas üüratud kulutused on tingimata vajalikud? Käesoleva aasta hakul šokeeris väike Hiina idufirma DeepSeek maailma keelemudeliga, mis ei jää alla OpenAI ja Google’i mudelitele. See saavutus on erakordne, kuna mudeli arendamisele kulus hämmastavalt vähe raha ja DeepSeek ei kasutanud USA tipptasemel kiipe. DeepSeeki juhtum kinnitab, et kiipide range ekspordikontroll ei takista Hiina edusamme. Tagajärjena langes USA tehnoloogiafirmade turuväärtus vaid ühe päevaga enam kui triljon dollarit. DeepSeek näitas, et tipptasemel keelemudeli saab luuga ka minimaalsete ressurssidega. OpenAI taoliste pioneeride jaoks oli see oluline õppetund.
Hiina valitsuse plaaniks on saavutada tehisaru vallas juhtroll 2030. aastal. Selleks investeeritakse aktiivselt teadus- ja arendustegevusse, tehisarutaristusse ning haridusse. Hiina jaoks on tehisaru valdkond riigi strateegiline prioriteet. Euroopa positsiooni teeb ebamugavamaks asjaolu, et silmapiiril terendab Hiina ja Venemaa vaheline tehisaru valla liit. Nimelt kavatseb Venemaa suurim pank – Sberbank – Hiina teadlastega teha tehisaru- alast koostööd, sealhulgas algatada militaarprojekte. See on märk sidemete süvenemisest kahe riigi vahel.
EUROOPA VASTAB GIGATEHASTEGA
Stanfordi ülikooli raporti kohaselt loodi 2024. aastal USAs 40 mõjukat tehisaru mudelit, Hiinas 15 ja Euroopas vaid 3 (neist kõik Prantsusmaal). Tänu hiiglaslikele investeeringutele on USA saavutanud tehisaru vallas Euroopa ees edumaa, mida pole kerge tagasi võita. Euroopal on jäänud vajaka ambitsioonikusest ja ühtsusest. Tehisarutehaste rajamine on samm õiges suunas, kuid konkurentsis püsimiseks ei pruugi see olla piisav. USAs investeerib tehisarude arendamisse peamiselt erasektor, aga Euroopa Liidus tuleb suurem osa rahast valitsusasutustelt. Ajaloolisest vaatenurgast pole avaliku sektori investeeringud olnud kaugeltki edukad. Pealegi näib tehisarutehaste rahastus üsna kahvatuna nende summade kõrval, mida kulutavad eraettevõtted tehnoloogia arendamisele. Ainuüksi Microsoft investeeris hiljuti Prantsusmaa andmekeskustesse 4 miljardit eurot.
Stargate mõjus Euroopale tuletõrjealarmina. See andis märku, et mõelda tuleb suurelt, seades esikohale tehnoloogilise suveräänsuse. Veebruaris Pariisis toimunud tippkohtumisel esitles Ursula von der Leyen pretsedenditut 200 miljardi euro suurust tehisaru valdkonna arendamise toetuskava. Kümnendik sellest summast kasutatakse kuni viie tehisaru gigatehase rajamiseks. Gigatehased on eriti võimsad andmekeskused, mis spetsialiseeruvad vaid kõige keerukamate ja kõige suuremate tehisaru mudelite treenimisele. Iga gigatehases on kasutajate käsutuses ligi 100 000 protsessorit ehk neli korda rohkem kui tavalises tehisarutehases. Seeläbi loodetakse saavutada olulisi läbimurdeid tervishoius, biotehnoloogias, tööstuses, robootikas ja teaduses. Kaugem eesmärk on tagada Euroopale tehisaru valdkonnas juhtpositsioon.
KESKKONNAKÜSIMUSED JA TEISED VÄLJAKUTSED
Arvutusvõimsusest pole kasu, kui ei jätku teadlasi, insenere ja eksperte, kes tunnevad tehnoloogiat ja oskavad seda kasutada. USA tehnoloogiaettevõtted on varmad Euroopa spetsialiste enda rüppe meelitama. Seetõttu napib Euroopas ettevõtteid, kes oskaks superarvuteid edukate ärimudelite tarbeks rakendada. Seega on üheks Euroopa väljakutseks vajadus investeerida tehisaru-alasesse haridusse.
Euroopa ranged seadused ja määrused aeglustavad innovatsiooni. Tervishoius ja teistes sektorites, kus tehisaru kasutamine võib päästa elusid, vajame suuremat paindlikkust. USA asepresident JD Vance keeldus Pariisi tippkohtumisel «Kaasava ja jätkusuutliku tehisintellekti» deklaratsiooni allkirjastamast, väites, et liigsed regulatsioonid võivad innovatsiooni pärssida. Allkirja jättis andmata ka Ühendkuningriikide delegaat.
Tehisaru rakendustest kõneldes ei saa jätta peatumata keskkonnateemadel. Navigatsioonisüsteemid, e-kaubandus, automaattõlge ja voogedastus on vaid mõned näited igapäevastest toodetest ja teenustest, mille arendamine ja kasutamine vajab palju arvutusvõimsust. Mida suurem tehisaru mudel, seda rohkem kiipe vajatakse selle treenimiseks ja tööks ning seda suurem on andmekeskuse elektrikulu. Ainuüksi ChatGPT kasutab päevas sama palju elektrit nagu kulub kaheksa miljoni mobiiltelefoni laadimiseks. Euroopa tehisarutaristu elektrivajadus võib 2030. aastaks kasvada 160%, ületades terve Hispaania riigi praeguse elektritarbimise. Tulevikule mõeldes tuleb Euroopal leida kompromiss konkurentsis püsimise ja kliimaeesmärkide vahel. Ülearune pole ka küsimus, kas Euroopa elektrivõrk üldse jaksab gigatehaste varustamisega toime tulla?
USAs pole olukord roosilisem. Arvatakse, et 2028. aastal neelavad USA andmekeskused 12% kogu riigi elektrienergiast. Samas on lootust, et andmekeskuste laienemine loob pinnase jätkusuutliku tehisarutaristu arendamisele. Lisaks pööratakse üha rohkem tähelepanu mudelite treenimise tehnikatele, mis neelavad vähem energiat.
Omajagu kriitikat on pälvinud ka tehisaru-süsteemide jaoks vajalike kiipide tootmine. Protsessorites kasutatavad haruldased muldmetallid pärinevad suures osas Kagu-Aasiast, kus rakendatakse pahatihti taunitavaid tööpraktikaid. Volframi ja tantaali kaevandamine soodustab metsade hävitamist, pinnase erosiooni ja veeallikate saastumist. Lõviosa koobaltist tuleb Kongo Demokraatlikust Vabariigist, mille kaevandustele heidavad varju ebaturvalised töötingimused ja lapstööjõu kasutamine.
Kitsaskohtadest hoolimata on nii Euroopa Liidul, USAl kui ka Hiinal ambitsioon pürgida tehisaruvaldkonnas maailma juhtivaks jõuks. Kõigil neil on olemas ka vastav tegevusplaan. Globaalne tehisaru valdkonna võidujooks jätkub ja finišijoont pole veel silmapiiril näha.
Ülar Allas
TÜ teadusarvutuste keskuse konsultant
Avaldatud Postimehes 18 aprill 2025
